Teadlased leidsid tõendeid, et rauaaja ühiskonnas oli naistel keskne roll
Iidsete genoomide uurimise abil leiti tõendeid, et rauaajal pärandati Suurbritannias maa edasi naisliini kaudu, kusjuures abikaasad kolisid elama naise kogukonna juurde.
Tartu Ülikooli genoomika instituudi Eesti biokeskuse populatsioonigeneetika teaduri Phillip Leonard Endicotti sõnul on viimastel päevadel peamiselt inglise- ja prantsuskeelses ühiskonnas tekitanud palju kõneainet ajakirjas Nature avaldatud teadlaste värske uuring, mis aitas paremini selgitada naiste ühiskondlikku rolli rauaajal.
Rahvusvahelises uuringus, mille viisid läbi Trinity College Dublin geeniteadlased koostöös Bournemouthi ülikooli arheoloogidega selgus, et naised avaldasid mõju paljudes rauaaja ühiskonna eluvaldkondades, olles paljuski ka võimupositsioonil. Endicott, kes osales teadusgrupi töös Bournemouthi ülikooli antropoloogia ja arheoloogia osakonna külalisteadurina sõnas, et tegemist on pilootprojektiga, et mõista suurema ja laiaulatuslikuma projekti, mis hõlmab mitmeid arheoloogiaharusid, sealhulgas asulaarheoloogiat ning loomade ja inimeste DNA uurimist, elujõulisust.
Teadlased kasutasid haruldast võimalust järjendada ühe kogukonna paljude liikmete DNA. Nad leidsid Lõuna-Inglismaal Dorsetis asuvatest matmispaikadest üle 50 indiviidi, kes pärinesid roomlaste vallutuste eelsest ja järgsest ajast 43. aastal ja kelle pärilikkusaine oli geneetilisteks analüüsideks, sh sugulusuuringuteks, piisavalt hästi säilinud. Tulemused näitasid, et uuritud kogukond oli seotud naisliini kaudu.
Ajakirjas Nature avaldatud uuringu juht, Dublini Trinity College´i geneetikaosakonna abiprofessor Dr Lara Cassidy sõnul avastati kogukonna geneetilist sugupuud konstrueerides, et inimesed asusid abielludes valdavalt elama naise vanemate juures või nende läheduses ning ka maad pärandati edasi tõenäoliselt naisliini pidi. Seevastu seosed isaliini kaudu peaaegu puudusid, ehkki patrilokaalsus on teadaolevalt ülekaalukalt läbi ajaloo kõige levinum süsteem. See on esimene kord, kui Euroopa esiajaloos seda tüüpi ühiskonnaakorraldus dokumenteeritakse ja viitab ühtlasi naiste sotsiaalsele ja poliitilisele mõjuvõimule selles kogukonnas.
Teadlased leidsid, et säärane ühiskonnasüsteem ehk matrilokaalsus ei piirdunud ainult Dorseti piirkonnaga. Läbi vaadati ka Suurbritannia rauaaja varasemate geneetiliste uuringute andmed ja kuigi teiste kalmistute valimite arv oli väiksem, nähti ikka ja jälle sama mustrit.
Rauaaegsed hästi säilinud kalmistud on Suurbritannias haruldased. Dorset on erand seal elanud inimeste ainulaadsete matmiskommete tõttu. Teadlased võtsid DNA proovi Winterborne Kingstoni küla lähedal asuvast kohast, hüüdnimega "Duropolis", mida Bournemouthi ülikooli arheoloogid on uurinud alates 2009. aastast. Varem oli töörühm täheldanud, et just naiste matused olid ka rikkalikemate hauapanustega.
Väljakaevamiste juhi ja uuringu kaasautori Dr Miles Russelli sõnul pärinevad teadmised Suurbritannia rauaajast peale arheoloogide peamiselt kreeka ja rooma kirjanikelt, kuid neid ei peeta alati kõige usaldusväärsemaks: “Sellegipoolest on nende kommentaarid Briti naiste kohta nende leidude valguses tähelepanuväärsed. Kui roomlased saabusid, olid nad üllatunud leides võimupositsioonidelt naisi. Kaks varasemat registreeritud valitsejat olid kuningannad – Boudica ja Cartimandua –, kes juhtisid armeed.”
Tema sõnul on oletatud, et roomlased liialdasid Briti naiste vabadustega, et maalida pilt taltsutamata ühiskonnast, kuid arheoloogia – ja nüüd ka geneetika – viitavad sellele, et naised avaldasid mõju paljudes rauaaja ühiskonna eluvaldkondades. Tõepoolest, on võimalik, et ema päritolu oli grupiidentiteedi peamine kujundaja.
Antropoloog dr Martin Smith, kes on üks teadusprojekti luuspetsialistidest, lisas, et need tulemused annavad teadlastele matuseid uurides täiesti uue vaatenurga: “Selle asemel, et näha lihtsalt luustikku, tulevad nende inimeste elu ja identiteedi varjatud aspektid nähtavale emadena, abikaasadena, tütardena ja nii edasi. Samuti näeme, et neil inimestel olid sügavad teadmised oma esivanemate kohta – selle suguvõsa kaugemate harude vahel esines abielude sõlmimist, mida ka võibolla soositi, ent lähedaste sugulaste vahel abielusid pigem välditi.
Julius Caesari kirjutisi taasuurides avastasid teadlased ka jälgi rauaajal toimunud rändest Lõuna-Inglismaa rannikualale, mis oli varasemates geeniuuringutes tähelepanuta jäänud. See lisab rohkem hoogu aruteludele, mis puudutavad keldi keelte jõudmist Suurbritanniasse.
Dr Cassidy selgitas: "Varem on tuvastatud ränne Suurbritanniasse hilisel pronksiajal, mis on viinud hüpoteesini, et keldi keeled saabusid just sel perioodil, kuid meie tulemused viitavad olulisele mandri ja saarestiku vahelisele liikuvusele ka rauaajal.” Leid viitab, et on täiesti võimalik, et keldi keeled jõudsid Suurbritanniasse rohkem kui ühe lainena.
Uurimisrühma ametlik pressiteade: https://www.sciencedaily.com/releases/2025/01/250115124453.htm
